Miks ei räägita kunstliku magusaine ASPARTAAM kahjulikusest inimorganismile, sest seda mürki pannakse ohtralt igasugustesse "light" toodetesse ja nätsudesse. Seda mürki söödetakse piiramatutes kogustes eriti lastele sisse. Tahaks teada ja kindlasti kuulajaid oleks vaja hoiatada selleaine kahjulikusest.
Lugupidamisega Sulev
Väikestesse firmadesse tellitakse lõunasõööki. Praed ja supid väljastatakse sellistes vahatplastist pressitud nõudes. Kas need nõud on tervisele ohutud? Kas toit võib neis ka seista?
Aitäh sisukate saadete eest. Olete parim programm. Küsija Sirje
10.05 Saate sissejuhatus + muusika 10.10 Põhiteema algus 10.20 Muusika + põhiteema jätkub sissehelistamisega 10.35 Viimne aeg põhiteema lõpetada 10.35-10.45 Muusika, mille vahel saatejuhi sõnavõtt 10.45 Toidu- või joogilugu 10.55 Saatejuhi tekst, saadete reklaamid 11.05 Sissejuhatus + muusika 11.10 Lugemissoovitus 10.20 Kuulaja küsimus 10.25 Saate kokkuvõte
aga rumeenia rahvas sai kõik hoobilt andeks, kui ma bukarestist maailma armsaima raamatupoe avastasin. tõesõna, nad on ühte poodi kokku pannud kõik, mis on head parimates tallinna, tartu, helsingi, londoni, stockholmi, budapesti ja brüsseli raamatupoodides... ja siis seda veel mingi imenipiga võimendanud. selle poes müüakse raamatuid, muusikat, teed ja teenõusid. ma oleks tahtnud sinna elama jääda.
India kohal hõljub nii tihe sudupilv, et sellele suurele maale langeb endisest vähem päikesevalgust. Puunas asuva Troopilise meteoroloogia instituudi teadlase Padma Kumari ja ta kolleegide uurimus sedastab, et indialased näevad praegu päevavalgust umbes viie protsendi jagu vähem kui veel kakskümmend aastat tagasi. Teadlased jõudsid niisuguse tulemuseni, kui analüüsisid kaheteistkümnes India ilmajaamas aastatepikku kogutud vaatlusandmeid päikesekiirguse taseme kohta. Selgus, et igal aastal on Indias igale ruutmeetrile jõudnud keskmiselt null koma kaheksakümmend kuus vatti vähem päikese-energiat kui eelnenud aastal. Seejuures üheksakümnendatel aastatel oli langus kiirem kui kaheksakümnendatel. Samasugust hämardumist on täheldatud ka mõnel pool mujal maailmas. Euroopas ja Ameerika Ühendriikides õhku lastud sudu on levinud üle maailma ja tekitanud niinimetatud üleilmse hämardumise nähtuse. Aga möödunud sajandi lõpukümnendeil hakati Läänes tõsisemalt õhusaastet piirama ja sestpeale on neil aladel taevas ka selgemaks hakanud minema. Nüüd räägitakse juba üleilmsest helenemisest. Aga et igal medalil on ka teine külg, siis pole see heleneminegi pahupooleta, nimelt kiirendab see teadlaste sõnul kliima soojenemist. India puhul aga pehmendab taeva sudustumine soojenemise mõju. Aga kui vaadata natuke kaugemale tulevikku, siis arvavad asjatundjad, et India ja temaga koos ka Hiina ja teiste kiire majanduskasvuga Aasia riikide toodetav sudu paneb maailma peagi taas üleüldiselt hämarduma.
Kehasisene südamestimulaator on pisike seadeldis, mis võib päästa elu. Aga kui neil aku tühjaks saab, ja tavaliselt juhtub see seitsme kuni kümne aasta jooksul, siis tuleb patsiendile uus operatsioon teha ja aku välja vahetada. Aga igasugune operatsioon on tülikas ettevõtmine ja pole kõigile patsientidele sugugi täiesti riskivaba. Nüüd on Ameerika Ühendriikide Stanfordi Ülikooli teadlane David Tran ja ta kolleegid välja töötanud südamestimulaatori, mis ammutab tööks vajalikku energiat inimese organismist endast. Õieti on nad välja töötanud lausa mitu erisugust stimulaatoritüüpi, mis koguvad endasse energiat tänu sellele, et olles kinnitatud südame välispinnale, liiguvad nad tuksetega kaasa. Nii näiteks võib panna magnetpulga traatpoolis liikuma või siis piesoelektrilise elemendi painduma ja sirutuma, ja mõlemal juhul võib tekkida ju väike elektrivool. Tran ja ta kaastöötajad lubavad, et kui seesugused südametuksetest jõudu saavad stimulaatorid ikkagi ka väljavahetamist peaksid vajama, siis igal juhul tunduvalt harvemini kui akutoitega tukseeturgutid.
By RANDOLPH E. SCHMID, AP Science WriterTue Dec 4, 6:48 PM ET
Divorce can be bad for the environment. In countries around the world divorce rates have been rising, and each time a family dissolves the result is two new households.
"A married household actually uses resources more efficiently than a divorced household," said Jianguo Liu, an ecologist at Michigan State University whose analysis of the environmental impact of divorce appears in this week's online edition of Proceedings of the National Academy of Sciences.
More households means more use of land, water and energy, three critical resources, Liu explained in a telephone interview.
Households with fewer people are simply not as efficient as those with more people sharing, he explained. A household uses the same amount of heat or air conditioning whether there are two or four people living there. A refrigerator used the same power whether there is one person home or several. Two people living apart run two dishwashers, instead of just one.
Liu, who researches the relationship of ecology with social sciences, said people seem surprised by his findings at first, and then consider it simple. "A lot of things become simple after the research is done," he said.
Some extra energy or water use may not sound like a big deal, but it adds up.
The United States, for example, had 16.5 million households headed by a divorced person in 2005 and just over 60 million households headed by a married person.
Per person, divorced households spent more per person per month for electricity compared with a married household, as multiple people can be watching the same television, listening to the same radio, cooking on the same stove and or eating under the same lights.
That means some $6.9 billion in extra utility costs per year, Liu calculated, plus an added $3.6 billion for water, in addition to other costs such as land use.
And it isn't just the United States.
Liu looked at 11 other countries such as Brazil, Costa Rica, Ecuador, Greece, Mexico and South Africa between 1998 and 2002.
In the 11, if divorced households had combined to have the same average household size as married households, there could have been a million fewer households using energy and water in these countries.
"People have been talking about how to protect the environment and combat climate change, but divorce is an overlooked factor that needs to be considered," Liu said.
Liu stressed that he isn't condemning divorce: "Some people really need to get divorces." But, he added, "one way to be more environmentally friendly is to live with other people and that will reduce the impact."
Don't get smug, though, married folks — savings also apply to people living together and Shaker communities or even hippie communes would have been even more efficient.
So, what prompts someone to figure out the environmental impact of divorce?
Liu was studying the ecology of areas with declining population and noticed that even where the total number of people was less, the number of households was increasing. He wondered why.
There turned out to be several reasons: divorce, demographic shifts such as people remaining single longer and the demise of multigenerational households.
"I was surprised because the divorce rate actually has been up and down for many years in some of the countries ... but we found the proportion of divorced households has increased rapidly across the globe," he said.
So he set out to measure the difference, such as in terms of energy and water, land use and construction materials and is now reporting the results for divorce.
The research was funded by the National Science Foundation, the National Institutes of Health and the Michigan Agricultural Experiment Station.
TARTU, 25. detsember, BNS - Tartu ülikooli (TÜ) mereinstituut osaleb partnerina pikaajalises mereuuringute programmis "Census of Marine Life", mille raames ligi 80 riigi teadlased uurivad maailma mereelustiku minevikku ja olevikku ning püüavad prognoosida ka selle tulevikku. Programm sai alguse 2000. aastal ja kestab kümme aastat, koondades üle 300 partneri. Programmi kogueelarve on TÜ pressiesindaja teatel üle 100 miljoni USA dollari ning selle põhirahastaja on Sloani Fond USA-st. Programmi raames korraldatud uuringute käigus on juba avastatud kümneid uusi liike ja kirjeldatud eksootilisi, seni tundmatuid ökosüsteeme, nagu kemosünteetilised ökosüsteemid või hüdrotermilised allikad, mille temperatuur ulatub 400 kraadini. Mereinstituudi vanemteadur Henn Ojaveer kuulub programmi mereloomade populatsioonide ajaloo uuringutega tegeleva alaprogrammi juhtkomiteesse ning on vastutav kõigi Läänemeres korraldatavate uuringute eest. "Meie töö eesmärk on ajaloolaste ja mereökoloogide koostöös rekonstrueerida Läänemere ökosüsteem, nagu see oli sajandeid tagasi," ütles ta. "Uuringutega alustati juba 2000. aastal ning praeguseks on ilmunud esimene tõsisem kokkuvõte ajakirja Fisheries Research erinumbrina." Ojaveer ise on erinumbri külalistoimetaja. Ojaveer tõi uurimistulemustest näiteks, et Karl Ernst von Baeri Peterburis asuva personaalarhiivi uurimise tulemusena võib väita, et 19. sajandi esimesel poolel Eestit tabanud kalasaagi ajutine kahanemine ei olnud tingitud ülepüügist, nagu toona arvati, vaid hoopis kalapüügiks ebasoodsatest ilmastikuoludest.
LONDON, Jan. 5 (UPI) -- British researchers warn environmentally friendly, energy-saving, light bulbs could cause skin cancer and trigger migraines.
Related Headlines
Light therapy helps some bipolar patients (January 3, 2008) -- Light boxes providing bright light therapy helped ease the depressive phase in some bipolar patients, U.S. researchers found. The study, published ... > full story
Water softening tested for eczema effect (November 30, 2007) -- A dermatologist is leading a trial to see if water softening can help British children's eczema, or inflammation of the skin. Dr. Hywel ... > full story
Scientist links migraines to brain change (November 21, 2007) -- Migraine sufferers with heightened sensitivity to light, sound and pain, may have headache-related structural changes in their brains, U.S. ... > full story
North Americans don't get enough vitamin D (November 16, 2007) -- People living in North America at latitudes above the 37th parallel -- Omaha is near the 41st parallel -- may not get enough vitamin D from the sun. ... > full story
UV light is used to fight cancer tumors (November 5, 2007) -- British scientists have developed a technology that uses ultraviolet light to activate antibodies that specifically attack cancerous ... > full story
The bulbs' light, which is more intense than traditional incandescent bulbs, also can exacerbate eczema and other skin problems, The Daily Telegraph reported Saturday.
An estimated 340,000 people could be harmed if the British government phases out incandescent bulbs by 2011, as planned, without allowances for light-sensitive medical conditions, warned the British Association of Dermatologists and the Migraine Action Association.
"The government simply must allow incandescent light bulbs to be available to these people, their families, friends and employers, and at a fair price," said Dr. Colin Holden, president of the dermatologists' association.
Copyright 2008 by United Press International. All Rights Reserved.
STOCKHOLM, Jan 10 (Reuters) - A Swedish state-owned firm has found a cheap, eco-friendly source of energy to warm one of its offices: body heat from a quarter million commuters steaming through Stockholm's central train station. Body heat already warms the station itself but the surplus, currently let out in thin air, will be redirected to provide as much as 15 percent of the heating in a planned 4,000 square metre office building, real estate firm Jernhusen said. "We had a look at it and thought 'We might actually be able to use this'," said Karl Sundholm, project leader at Jernhusen, which also owns the station. "This feels good. Instead of just airing the leftover heat out we try to make use of it." Jernhusen markets the building as "environment smart" and aims for its energy consumption to be half of what a corresponding building usually is. The bodily warmth from the central station will be redirected to heat up water. The investment will be around 200,000 Swedish crowns ($31,200), Sundholm said. "The ventilator aggregates are already there, and even some of the pipes. All we need to do is complement with a few pumps and pipes." (Reporting by Anna Ringstrom)
Mõelge nüüd üks täiesti juhuslik arv. Nii, mõtlesite, jah? Ma võin kihla vedada, et see arv, mida te mõtlesite, ei olnud tegelikult üldse kuigi juhuslik. Aga kujutage nüüd ette, et peate välja mõtlema näiteks mitmekümne- või mitmesajakohalise arvu. Sel juhul on päris kindel, et teie loodud numbrijadast saab avastada mingi süsteemsuse või korrapära. Sest päris tõeliselt juhuslike arvude saamine ei ole kaugeltki nii kerge töö kui esmapilgul võib tunduda. Aga näiteks kui tahame läbi arvutivõrgu salajast infot vahetada, näiteks pangaga, siis läheks info salastamiseks tarvis just võimalikult juhuslikke numbrijadasid, et häkkerid ei suudaks koodi lahti muukida. Probleem ongi selles, et ka spetsiaalselt just juhuslike arvude genereerimiseks loodud tarkvara ei loo tegelikult absoluutselt juhuslikke arve. Statistiline analüüs näitab, et nendeski arvudes sisaldub alatasa vaevumärgatavaid seaduspärasusi, mis võivad häkkerite elu liiga lihtsaks teha. Teadlased on välja mõelnud mitmeid lahendusi, kuidas leida tõeliselt juhuslikke arve loodusest, näiteks atmosfäärimürast. Ja nüüd on leitud veel üks uus nipp, mis töötab senistest võtetest nii umbes kümme korda kiiremini. Atsushi Uchida Jaapanist Saitama Ülikoolist ja Peter Davis Kyotos asuvaist NTT Kommunikatsiooniteaduste Laboreist avastasid võimaluse, kuidas laseri abil saada ühes sekundis kuni ühe koma seitsme gigabiti jagu tõeliselt juhuslikke numbreid. Nad kasutasid tavalist pooljuhtlaserit ja panid selle külge peegli, mis osa valguskiirest laserisse tagasi peegeldas. Niisugune tagasiside tekitas lõpptulemusena laserikiires juhuslikke värelusi. Ja selle juhuslikkuse konvertimine vahelduvvooluks ja sealt edasi juba arvutikäitluseks sobivaks binaarseks bitijadaks, oli vaid, nagu öeldakse, tehnika küsimus. Selleks, et saada päris-päris juhuslikke arve, tuleb kombineerida kahe laseri värelused üheks bitijadaks kokku. Tegu on teadlaste sõnul ka suhteliselt odava meetodiga, mis võimaldab krüptosüsteeme võrguseadmetesse kenasti sisse ehitada.
Allikas: Colin Barras, New Scientist. Laser trick churns out secure random numbers http://www.newscientist.com/article/dn16109-laser-trick-churns-out-secure-random-numbers.html
102 comments:
5c6eou86b9935c6e04cf0983a52d6a0677f642
5c6eou86b9935c6e04cf0983a52d6a0677f642
k4ixd3243c868f7723d72bcee5bf307b602227
k4ix
5c6e
30gax2d62f766c1d53f9555097c049e94d978c
30ga
1kibgu6e1235a83617d70dae0eb8a6b4a4fd82
1kib
293vebe615babcc545a4baa53b4252d7768ef8
0955399904
0955176204
0955176220
293v
b8pik9e9d1edc21a98f8e379ae476bf62bd2da
wbcosic9142cd0238ba09d2ae8d8c2145f833b
http://www.eux.tv/article.aspx?articleId=11183
www.eux.tv
wbco
b8pi
vwb3gdb1b2d03e6e606329894bdebfcaf4212d
vwb3
rdp0je2aac0cfdcdbaaa1997e60d551813aabf
966.531
1,123.82
olyq9r69f038cb668ef61119419b14d10c644e
rdp0
olyq
Miks ei räägita kunstliku magusaine ASPARTAAM kahjulikusest inimorganismile,
sest seda mürki pannakse ohtralt igasugustesse "light" toodetesse ja
nätsudesse. Seda mürki söödetakse piiramatutes kogustes eriti lastele sisse.
Tahaks teada ja kindlasti kuulajaid oleks vaja hoiatada selleaine
kahjulikusest.
Lugupidamisega
Sulev
Väikestesse firmadesse tellitakse lõunasõööki. Praed ja supid väljastatakse sellistes vahatplastist pressitud nõudes. Kas need nõud on tervisele ohutud? Kas toit võib neis ka seista?
Aitäh sisukate saadete eest. Olete parim programm.
Küsija Sirje
http://www.epl.ee/artikkel/385649
http://www.liiklus.ee/59245
keg0nv5526775c86835fd60ea7ad31ab50152f
keg0
10.05 Saate sissejuhatus + muusika
10.10 Põhiteema algus
10.20 Muusika + põhiteema jätkub sissehelistamisega
10.35 Viimne aeg põhiteema lõpetada
10.35-10.45 Muusika, mille vahel saatejuhi sõnavõtt
10.45 Toidu- või joogilugu
10.55 Saatejuhi tekst, saadete reklaamid
11.05 Sissejuhatus + muusika
11.10 Lugemissoovitus
10.20 Kuulaja küsimus
10.25 Saate kokkuvõte
5icom759268112980771f3948f6c0f7d1a4830
2424dy
http://www.health24.com/
2bpkze
292h42
3y75oz
http://www.newstatesman.com/200707240002
http://www.mari.ee/eng/articles/soc/2005/12/01.htm
http://rfmcdpei.livejournal.com/1353399.html
http://hvg.hu/english/20070725_finn_ugoric_summit_.aspx?s=24h
http://russophobe.blogspot.com/2007/07/why-are-russians-such-cowards-part-ii.html
http://russophobe.blogspot.com/2007/07/why-are-russians-such-cowards-part-ii.html
l0vne47a83d188010daeb8bea8069fc78d8c16
69gfykc8ff1adf106d2e165040f4aad2eca318
fn4qued17bbccf87fde5f031046b842e5a0541
k3tu4q781b5b57acd43eee034aee751af881c2
lk9n6pfebee66b636abd71a8421eb7712c3de9
y2e3in4c6df60908702b33927ddf3d6e803fbd
8milqz1027adf0c1ba6141a2fdd9f6ded67c25
6h8tu54633ed52d6087ea2a973076f1f39da30
jsqyo15b817d1686e24f7978ddab2520e2e8b6
7mzbae2f8784ddb16ff601e646aa144b7ea8a8
l0vn etc.
xu4agwfb79def9233714336322a0f97b34faf5
xu4a
jätkusuutlik uudistõmme
mms://213.35.156.10/meedia/aeg luubis_109_20061126.wmv
http://www.sci-tech-today.com/
http://www.wtop.com/?nid=11
d2wsoee9cc867748ae58715d28e79e3c629c39
http://www.cafebabel.com/en/article.asp?T=T&Id=12145
http://www.cafebabel.com/en/dossier.asp?id=429
http://mashable.com/2007/09/08/5000-resources-to-do-just-about-anything-online/
http://www.postimees.ee/270904/esileht/145737.php
http://www.planetary.org/radio/show/00000254/
Log_AR2_20070829_100000_110000.s48
\\Puhversrv\toimetajad$\viker\autorec
http://www.nationalgeographic.com/mission/enduringvoices/
http://uk.reuters.com/article/oilRpt/idUKL2081206320070920
http://www.forbes.com/feeds/ap/2007/09/20/ap4138052.html
http://www.planetark.org/dailynewsstory.cfm/newsid/44574/story.htm
http://www.planetark.org/dailynewsstory.cfm/newsid/44570/story.htm
http://www.planetark.org/dailynewsstory.cfm/newsid/44555/story.htm
http://www.planetark.org/dailynewsstory.cfm/newsid/44557/story.htm
http://www.planetark.org/dailynewsstory.cfm/newsid/44563/story.htm
http://www.planetark.org/dailynewsstory.cfm/newsid/44562/story.htm
http://www.planetark.org/dailynewsstory.cfm/newsid/44569/story.htm
http://www.planetark.org/dailynewsstory.cfm/newsid/44547/newsDate/27-Sep-2007/story.htm
http://www.planetark.org/dailynewsstory.cfm/newsid/44549/newsDate/27-Sep-2007/story.htm
http://www.planetark.org/dailynewsstory.cfm/newsid/44545/newsDate/27-Sep-2007/story.htm
http://www.planetark.org/dailynewsstory.cfm/newsid/44517/newsDate/26-Sep-2007/story.htm
http://www.planetark.org/dailynewsstory.cfm/newsid/44524/newsDate/26-Sep-2007/story.htm
http://www.planetark.org/dailynewsstory.cfm/newsid/44505/newsDate/26-Sep-2007/story.htm
upitada või uputada?
gh3mdo37faeedc4a44fe146a9031d90d472f56
gh3m
http://mihd.net/zqi2ru9d8d46d0c1326eb03826ff5606b7353d
http://www.planetark.org/avantgo/dailynewsstory.cfm?newsid=45080
http://www.planetark.org/avantgo/dailynewsstory.cfm?newsid=45091
http://www.planetark.org/avantgo/dailynewsstory.cfm?newsid=45103
http://www.planetark.org/avantgo/dailynewsstory.cfm?newsid=45097
http://www.planetark.org/avantgo/dailynewsstory.cfm?newsid=45111
http://www.planetark.org/avantgo/dailynewsstory.cfm?newsid=45137
http://www.planetark.org/avantgo/dailynewsstory.cfm?newsid=45132
http://www.planetark.org/avantgo/dailynewsstory.cfm?newsid=45130
http://www.planetark.org/avantgo/dailynewsstory.cfm?newsid=45125
http://www.planetark.org/avantgo/dailynewsstory.cfm?newsid=45127
http://www.planetark.org/avantgo/dailynewsstory.cfm?newsid=45123
http://www.carturesti.ro/
aga rumeenia rahvas sai kõik hoobilt andeks, kui ma bukarestist maailma armsaima raamatupoe avastasin. tõesõna, nad on ühte poodi kokku pannud kõik, mis on head parimates tallinna, tartu, helsingi, londoni, stockholmi, budapesti ja brüsseli raamatupoodides... ja siis seda veel mingi imenipiga võimendanud. selle poes müüakse raamatuid, muusikat, teed ja teenõusid. ma oleks tahtnud sinna elama jääda.
India kohal hõljub nii tihe sudupilv, et sellele suurele maale langeb endisest vähem päikesevalgust. Puunas asuva Troopilise meteoroloogia instituudi teadlase Padma Kumari ja ta kolleegide uurimus sedastab, et indialased näevad praegu päevavalgust umbes viie protsendi jagu vähem kui veel kakskümmend aastat tagasi. Teadlased jõudsid niisuguse tulemuseni, kui analüüsisid kaheteistkümnes India ilmajaamas aastatepikku kogutud vaatlusandmeid päikesekiirguse taseme kohta. Selgus, et igal aastal on Indias igale ruutmeetrile jõudnud keskmiselt null koma kaheksakümmend kuus vatti vähem päikese-energiat kui eelnenud aastal. Seejuures üheksakümnendatel aastatel oli langus kiirem kui kaheksakümnendatel. Samasugust hämardumist on täheldatud ka mõnel pool mujal maailmas. Euroopas ja Ameerika Ühendriikides õhku lastud sudu on levinud üle maailma ja tekitanud niinimetatud üleilmse hämardumise nähtuse. Aga möödunud sajandi lõpukümnendeil hakati Läänes tõsisemalt õhusaastet piirama ja sestpeale on neil aladel taevas ka selgemaks hakanud minema. Nüüd räägitakse juba üleilmsest helenemisest. Aga et igal medalil on ka teine külg, siis pole see heleneminegi pahupooleta, nimelt kiirendab see teadlaste sõnul kliima soojenemist. India puhul aga pehmendab taeva sudustumine soojenemise mõju. Aga kui vaadata natuke kaugemale tulevikku, siis arvavad asjatundjad, et India ja temaga koos ka Hiina ja teiste kiire majanduskasvuga Aasia riikide toodetav sudu paneb maailma peagi taas üleüldiselt hämarduma.
Kehasisene südamestimulaator on pisike seadeldis, mis võib päästa elu. Aga kui neil aku tühjaks saab, ja tavaliselt juhtub see seitsme kuni kümne aasta jooksul, siis tuleb patsiendile uus operatsioon teha ja aku välja vahetada. Aga igasugune operatsioon on tülikas ettevõtmine ja pole kõigile patsientidele sugugi täiesti riskivaba. Nüüd on Ameerika Ühendriikide Stanfordi Ülikooli teadlane David Tran ja ta kolleegid välja töötanud südamestimulaatori, mis ammutab tööks vajalikku energiat inimese organismist endast. Õieti on nad välja töötanud lausa mitu erisugust stimulaatoritüüpi, mis koguvad endasse energiat tänu sellele, et olles kinnitatud südame välispinnale, liiguvad nad tuksetega kaasa. Nii näiteks võib panna magnetpulga traatpoolis liikuma või siis piesoelektrilise elemendi painduma ja sirutuma, ja mõlemal juhul võib tekkida ju väike elektrivool. Tran ja ta kaastöötajad lubavad, et kui seesugused südametuksetest jõudu saavad stimulaatorid ikkagi ka väljavahetamist peaksid vajama, siis igal juhul tunduvalt harvemini kui akutoitega tukseeturgutid.
Pollution is dimming India's sunshine
* 16:47 14 November 2007
* NewScientist.com news service
* Catherine Brahic
http://environment.newscientist.com/article/dn12919-pollution-is-dimming-indias-sunshine.html
e9g3lyddca61a7623ed151f7535da1a275b64c
kjlu27d4808df3c2804c3d25ce7b8d56a1a345
v6n25p3a0349981e654fb7d575e9cc81fd810d
atd7lcc274b3757bb59bfb7f13409543d62413
8atzo113c7fbcbbf3c68e4ec665fd52d0a61f4
7zq2nx1fcf9c7f452e9def05d8d4e600873340
http://delphi.about.com/od/objectpascalide/a/embed_resources.htm
http://www.delphi3000.com/articles/article_951.asp?SK=
BCJuQByk5p
Mother Nature feels the pains of divorce
By RANDOLPH E. SCHMID, AP Science WriterTue Dec 4, 6:48 PM ET
Divorce can be bad for the environment. In countries around the world divorce rates have been rising, and each time a family dissolves the result is two new households.
"A married household actually uses resources more efficiently than a divorced household," said Jianguo Liu, an ecologist at Michigan State University whose analysis of the environmental impact of divorce appears in this week's online edition of Proceedings of the National Academy of Sciences.
More households means more use of land, water and energy, three critical resources, Liu explained in a telephone interview.
Households with fewer people are simply not as efficient as those with more people sharing, he explained. A household uses the same amount of heat or air conditioning whether there are two or four people living there. A refrigerator used the same power whether there is one person home or several. Two people living apart run two dishwashers, instead of just one.
Liu, who researches the relationship of ecology with social sciences, said people seem surprised by his findings at first, and then consider it simple. "A lot of things become simple after the research is done," he said.
Some extra energy or water use may not sound like a big deal, but it adds up.
The United States, for example, had 16.5 million households headed by a divorced person in 2005 and just over 60 million households headed by a married person.
Per person, divorced households spent more per person per month for electricity compared with a married household, as multiple people can be watching the same television, listening to the same radio, cooking on the same stove and or eating under the same lights.
That means some $6.9 billion in extra utility costs per year, Liu calculated, plus an added $3.6 billion for water, in addition to other costs such as land use.
And it isn't just the United States.
Liu looked at 11 other countries such as Brazil, Costa Rica, Ecuador, Greece, Mexico and South Africa between 1998 and 2002.
In the 11, if divorced households had combined to have the same average household size as married households, there could have been a million fewer households using energy and water in these countries.
"People have been talking about how to protect the environment and combat climate change, but divorce is an overlooked factor that needs to be considered," Liu said.
Liu stressed that he isn't condemning divorce: "Some people really need to get divorces." But, he added, "one way to be more environmentally friendly is to live with other people and that will reduce the impact."
Don't get smug, though, married folks — savings also apply to people living together and Shaker communities or even hippie communes would have been even more efficient.
So, what prompts someone to figure out the environmental impact of divorce?
Liu was studying the ecology of areas with declining population and noticed that even where the total number of people was less, the number of households was increasing. He wondered why.
There turned out to be several reasons: divorce, demographic shifts such as people remaining single longer and the demise of multigenerational households.
"I was surprised because the divorce rate actually has been up and down for many years in some of the countries ... but we found the proportion of divorced households has increased rapidly across the globe," he said.
So he set out to measure the difference, such as in terms of energy and water, land use and construction materials and is now reporting the results for divorce.
The research was funded by the National Science Foundation, the National Institutes of Health and the Michigan Agricultural Experiment Station.
http://blog.kgrothoff.net/2006/08/24/removing-u3-and-associated-bundled-software-from-the-sandisk-cruzer-micro-usb-flash-drive/
TÜ mereinstituut osaleb ülemaailmses programmis
TARTU, 25. detsember, BNS - Tartu ülikooli (TÜ)
mereinstituut osaleb partnerina pikaajalises mereuuringute
programmis "Census of Marine Life", mille raames ligi 80 riigi
teadlased uurivad maailma mereelustiku minevikku ja olevikku
ning püüavad prognoosida ka selle tulevikku.
Programm sai alguse 2000. aastal ja kestab kümme aastat,
koondades üle 300 partneri. Programmi kogueelarve on TÜ
pressiesindaja teatel üle 100 miljoni USA dollari ning selle
põhirahastaja on Sloani Fond USA-st.
Programmi raames korraldatud uuringute käigus on juba
avastatud kümneid uusi liike ja kirjeldatud eksootilisi, seni
tundmatuid ökosüsteeme, nagu kemosünteetilised ökosüsteemid või
hüdrotermilised allikad, mille temperatuur ulatub 400 kraadini.
Mereinstituudi vanemteadur Henn Ojaveer kuulub programmi
mereloomade populatsioonide ajaloo uuringutega tegeleva
alaprogrammi juhtkomiteesse ning on vastutav kõigi Läänemeres
korraldatavate uuringute eest.
"Meie töö eesmärk on ajaloolaste ja mereökoloogide koostöös
rekonstrueerida Läänemere ökosüsteem, nagu see oli sajandeid
tagasi," ütles ta. "Uuringutega alustati juba 2000. aastal ning
praeguseks on ilmunud esimene tõsisem kokkuvõte ajakirja
Fisheries Research erinumbrina." Ojaveer ise on erinumbri
külalistoimetaja.
Ojaveer tõi uurimistulemustest näiteks, et Karl Ernst von
Baeri Peterburis asuva personaalarhiivi uurimise tulemusena võib
väita, et 19. sajandi esimesel poolel Eestit tabanud kalasaagi
ajutine kahanemine ei olnud tingitud ülepüügist, nagu toona
arvati, vaid hoopis kalapüügiks ebasoodsatest ilmastikuoludest.
http://www.tizag.com/
http://www.biomedcentral.com/bmcbiol/
http://www.negotiations.com/articles/geeks-earning-more/
http://blog.tr.ee/post/263439
http://blogs.payscale.com/content/2007/03/how_to_negotiat.html
http://www.jobinterviewquestions.org/questions/salary-negotiation.asp
unit MyUnit21;
interface
uses
SysUtils, Types;
function ReverseTruth(const InputValue: Boolean): Boolean;
implementation
function ReverseTruth(const InputValue: Boolean): Boolean;
begin
Result := not(InputValue);
end;
end.
http://en.wikipedia.org/wiki/Category:Science_podcasts
http://en.wikipedia.org/wiki/Popular_science
http://en.wikipedia.org/wiki/Nova_%28TV_series%29
Report: Low-energy bulbs harmful to some
LONDON, Jan. 5 (UPI) -- British researchers warn environmentally friendly, energy-saving, light bulbs could cause skin cancer and trigger migraines.
Related Headlines
Light therapy helps some bipolar patients (January 3, 2008) -- Light boxes providing bright light therapy helped ease the depressive phase in some bipolar patients, U.S. researchers found. The study, published ... > full story
Water softening tested for eczema effect (November 30, 2007) -- A dermatologist is leading a trial to see if water softening can help British children's eczema, or inflammation of the skin. Dr. Hywel ... > full story
Scientist links migraines to brain change (November 21, 2007) -- Migraine sufferers with heightened sensitivity to light, sound and pain, may have headache-related structural changes in their brains, U.S. ... > full story
North Americans don't get enough vitamin D (November 16, 2007) -- People living in North America at latitudes above the 37th parallel -- Omaha is near the 41st parallel -- may not get enough vitamin D from the sun. ... > full story
UV light is used to fight cancer tumors (November 5, 2007) -- British scientists have developed a technology that uses ultraviolet light to activate antibodies that specifically attack cancerous ... > full story
The bulbs' light, which is more intense than traditional incandescent bulbs, also can exacerbate eczema and other skin problems, The Daily Telegraph reported Saturday.
An estimated 340,000 people could be harmed if the British government phases out incandescent bulbs by 2011, as planned, without allowances for light-sensitive medical conditions, warned the British Association of Dermatologists and the Migraine Action Association.
"The government simply must allow incandescent light bulbs to be available to these people, their families, friends and employers, and at a fair price," said Dr. Colin Holden, president of the dermatologists' association.
Copyright 2008 by United Press International. All Rights Reserved.
http://www.sciencedaily.com/releases/2007/12/071219103102.htm
http://www.sciencedaily.com/releases/2007/12/071203164738.htm
http://www.sciencedaily.com/releases/2008/01/080102135741.htm
http://www.sciencedaily.com/releases/2007/12/071220140810.htm
http://www.physorg.com/news118766041.html
head uut päikeseaktiivsust
Book Argues That Bell Stole Phone Idea
http://www.physorg.com/news118487208.html
Swedish commuters' body heat to warm office
STOCKHOLM, Jan 10 (Reuters) - A Swedish state-owned firm has
found a cheap, eco-friendly source of energy to warm one of its
offices: body heat from a quarter million commuters steaming
through Stockholm's central train station.
Body heat already warms the station itself but the surplus,
currently let out in thin air, will be redirected to provide as
much as 15 percent of the heating in a planned 4,000 square
metre office building, real estate firm Jernhusen said.
"We had a look at it and thought 'We might actually be able
to use this'," said Karl Sundholm, project leader at Jernhusen,
which also owns the station. "This feels good. Instead of just
airing the leftover heat out we try to make use of it."
Jernhusen markets the building as "environment smart" and
aims for its energy consumption to be half of what a
corresponding building usually is.
The bodily warmth from the central station will be
redirected to heat up water. The investment will be around
200,000 Swedish crowns ($31,200), Sundholm said.
"The ventilator aggregates are already there, and even some
of the pipes. All we need to do is complement with a few pumps
and pipes."
(Reporting by Anna Ringstrom)
http://www.scandinavica.com/forum/index.php
http://test.svs.lt/?Daile;Number(156);Article(3498);
http://jbillins.blogspot.com/
http://audioarhiiv.kolhoos.ee/kukkuvoun
6zrkun
4cgtgf
3p3yws
5f6h27
http://www.switchpod.com/users/mereteadus/feed.xml
Mõelge nüüd üks täiesti juhuslik arv. Nii, mõtlesite, jah? Ma võin kihla vedada, et see arv, mida te mõtlesite, ei olnud tegelikult üldse kuigi juhuslik. Aga kujutage nüüd ette, et peate välja mõtlema näiteks mitmekümne- või mitmesajakohalise arvu. Sel juhul on päris kindel, et teie loodud numbrijadast saab avastada mingi süsteemsuse või korrapära. Sest päris tõeliselt juhuslike arvude saamine ei ole kaugeltki nii kerge töö kui esmapilgul võib tunduda. Aga näiteks kui tahame läbi arvutivõrgu salajast infot vahetada, näiteks pangaga, siis läheks info salastamiseks tarvis just võimalikult juhuslikke numbrijadasid, et häkkerid ei suudaks koodi lahti muukida. Probleem ongi selles, et ka spetsiaalselt just juhuslike arvude genereerimiseks loodud tarkvara ei loo tegelikult absoluutselt juhuslikke arve. Statistiline analüüs näitab, et nendeski arvudes sisaldub alatasa vaevumärgatavaid seaduspärasusi, mis võivad häkkerite elu liiga lihtsaks teha. Teadlased on välja mõelnud mitmeid lahendusi, kuidas leida tõeliselt juhuslikke arve loodusest, näiteks atmosfäärimürast. Ja nüüd on leitud veel üks uus nipp, mis töötab senistest võtetest nii umbes kümme korda kiiremini. Atsushi Uchida Jaapanist Saitama Ülikoolist ja Peter Davis Kyotos asuvaist NTT Kommunikatsiooniteaduste Laboreist avastasid võimaluse, kuidas laseri abil saada ühes sekundis kuni ühe koma seitsme gigabiti jagu tõeliselt juhuslikke numbreid. Nad kasutasid tavalist pooljuhtlaserit ja panid selle külge peegli, mis osa valguskiirest laserisse tagasi peegeldas. Niisugune tagasiside tekitas lõpptulemusena laserikiires juhuslikke värelusi. Ja selle juhuslikkuse konvertimine vahelduvvooluks ja sealt edasi juba arvutikäitluseks sobivaks binaarseks bitijadaks, oli vaid, nagu öeldakse, tehnika küsimus. Selleks, et saada päris-päris juhuslikke arve, tuleb kombineerida kahe laseri värelused üheks bitijadaks kokku. Tegu on teadlaste sõnul ka suhteliselt odava meetodiga, mis võimaldab krüptosüsteeme võrguseadmetesse kenasti sisse ehitada.
Allikas: Colin Barras, New Scientist. Laser trick churns out secure random numbers
http://www.newscientist.com/article/dn16109-laser-trick-churns-out-secure-random-numbers.html
http://productivemagazine.com/editions/
Post a Comment